4. ülesanne

1. sotsiaalfoobia

„Mida teised minust mõtlevad?“

„Loodan, et keegi ei pööra mulle tähelepanu.“

„Ma suren ära.“

„Nad kõik vaatavad mind.“

„Ma tundun naeruväärne.“

2. üldistunud ärevushäire

Kõigepealt uuriti patsiendilt, et kuidas tal läinud on.

Vaadati üle kodutöö, anti tagasisidet, analüüsiti seda.

Terapeut provotseeris ärevust tekitava olukorra.

Toimus lõõgastav protseduur, milleks oli selles videos hingamine.

3. krooniline valu

Füüsiliste sümptomite, ka psüühiliste sümptomite üle vaatamine/kuulamine.
Lasi patsiendil rääkida mida ta tunneb seoses valuga. Patsient soovis tagasi saada oma elu ilma valuta.
Kuna patsiendi jutt oli üldine, siis terapeut täpsustas valu olemust, asukohta ja aega. Võttis välja viimase väljakannatamatu olukorra ja lasi patsiendil seda olukorda detailselt kirjeldada ning küsis suunavaid küsimusi.
Terapeut peegeldas patsiendile tagasi seda mida kuulis.
Terapeut tegi kokkuvõtte patsiendi valust.

4. ärevushäire

Kõigepealt selgitati välja negatiivsed mõtted. Toodi välja kõige enam ärevust tekitav mõte.
Arutleti, et kui suur on tõenäosus, et need sündmused üldse aset leiavad? Näiteks patsiendi suurim hirm, kukutada kandik maha pole üldse aset leidnud. Mis on halvim mis juhtuda saab? Patsient kirjutas üles tõendeid ja hindas olukorda. Arvutati välja tõenäosusi ja jõuti järeldusele, et need on tõesti väikesed. Terapeut mängis patsiendiga läbi kõige negatiivsema mõtte ning lasi patsiendil kirjeldada mida ta tunneb.
Patsient lahkus terapeudi juurest uute lahendustega, see tähendab, et patsient alati hindaks oma ärevuse juures tõenäosust, mis on halvim, mis juhtuda saab ja hindab tõenäosust, et olukord üldse toeks saab.

5. peegeldavad vastused terapeudi poolt:

Te pole kindel.
Te olete ikka mures, isegi kui vereproovid ja spetsialist väidavad, et oled terve.
Need tulevad ja lähevad.