Tagasiside kursusele

Mulle meeldis see kursus. Alguses olin väga häiritud sellest, et pean looma blogi. See oli minu esimene kogemus blogiga. Tundub, et sain hakkama. Väga meeldis lugeda ka teiste nägemusi teemadest. Tunnen, et õppimiseks oleks võinud olla rohkem aega. Muud koolitööd "hingasid kuklasse" kogu kursuse ajal. Oleksin selle teema raames soovinud lugeda rohkem materjali kui seda seni suutsin. Kuna mul on nüüd aimu, mida ärevushäired tähendavad, siis on alati võimalus ennast edasi harida omal käel. Minu lemmik ajakiri "Psühholoogia sinule" on kursuse ajal mulle palju abiks olnud.
Kursuselt võtan kaasa piisavad teadmised ärevushäiretest ja mõned lõõgastusharjutused, vaidlustamise ja eksponeerimise. Loodan neid teadmisi ja oskusi oma õe töös kasutada. Hetkel mul puudub kogemus, kuid küll need kogemused ka tulevad. Arvan, et ma suudaksin jääda rahulikuks patsienti aidates, mitte ei paanitseks koos temaga.
Minu jaoks oli kõige raskem ära tunda negatiivseid mõtteid ja tundeid ning neid eristada. Vaidlustamise juures on mul endale vaja meenutada, et kuidas? küsimused on paremad kui kas? küsimused.
Mulle väga meeldiks, et oleks ka õppematerjalina mõni eestikeelne video olnud. See videodega ülesanne võttis kõige kauem aega, sest mõnel oli helikvaliteet halb. Raske on tabada võõrast keelest vajalikke nüansse. Kuulasin ja vaatasin mitu korda. Abiks oli pilt ja kehakeel, mis aitas paremini aru saada.
Esimesel seminaril ma korra isegi mõtlesin loobuda selle tõttu, et kursus toimub e-õppena. Eelistan arvutile vahetut suhtlemist. Mul on hea meel, et ma ei loobunud.

Ülesanne 7

EFT- emotsionaalse välja teraapia (Emotional Freedom Techniques) .

EFT kasutamise eesmärk on peaaegu sama mis akupunktuuril, ainult et nõelte asemel kasutatakse sõrmeotstega energiapunktidele koputamist. Seda teraapiat on kutsutud ka emotsionaalseks akupunktuuriks. Kombineeritud on õrn koputamine ja tähelepanu hoidmine probleemil. Võimalikeks probleemideks võivad olla ärevus, valu, ebameeldiv mälestus, sõltuvused, negatiivsed emotsioonid või muud sellist. Tehnikat kasutades saab konkreetse emotsiooni vabastada, mille tulemusena energiablokeering selles piirkonnas laheneb. EFT aluseks on eeldus,  et mõni minevikutrauma ei ole vaimse või füüsilise häda põhjustaja, vaid keha energiasüsteemi häirumine. Selle tehnika teostamiseks on inimkeha jaotatud meridiaanideks. Probleemseid punkte meridiaanidel koputades on võimalik saavutada tasakaal organismis. Koputamisseansside vahepeal tehakse kiireid harjutusi mõlema ajupoolkera aktiveerimiseks. Harjutusteks võivad olla viisijupi ümisemine, numbrite lugemine või harjutus silmadele.

Me teeme sageli alateadlikult samu liigutusi: stressiolukorras asetame käe rinnale, südamepiirkonda; masseerime meelekohta väsimuse korral; mudime ärevust tegevas olukorras sõrmi jne. EFT teeb need liigutused teadvustatud ja süstematiseeritud teraapiaks.

EFT võrdleb keha raadioga. Kui raadio on õigel lainepikkusel, siis töötab ta selge heliga, aga niipea kui keerata kanalivahetuse nuppu või läheneda raadiole mobiiliga hakkab heli kvaliteet halvenema. Sama on ka meie kehaga: me funktsioneerime ideaalselt kuni juhtub midagi mis meid häirib.  Teaduslikum selgitus on selline, et akupunktuuri punktidele koputamine tekitab piesoelektrilise laengu mis liigub mööda sidekude (kõiki keha organeid ja organsüsteeme ümbritsev ja ühendav kude) väiksema elektrilise takistuse suunas. Ajal, mil mõistus saadab välja ohusignaale, saab keha koputamise kaudu vastupidiselt teateid turvalisest olukorrast. See lahutab aktiveeritud mälestuse srtessirektsioonist.

Selle meetodi lõi inseneriharidusega Gary Craig, kes uuris eelnevalt erinevaid meetodeid. Ta kasvatas oma meetodi välja TFT ravist, mis on tuntud mõttevälja ravina.

Sepp, A., Hunt, K-K. (2011) Koputades terveks. Terviseajakiri Üks.

http://www.sivaya.ee/wp-content/uploads/Tron-ja-EFTeft.pdf

http://naturalhealthwanaka.co.nz/?page_id=17

http://www.meetup.com/bristol-intuitives/events/165995282/

https://www.youtube.com/watch?v=VFKVVP8KXd4  -Tehnikat tutvustav video tehnika loojalt.

Ülesanne 5.

Viljari lugu

Neg. mõtted	Neg. tunded	Neg. mõtete vaidlustamine
Pea on mõtteid täis	Väga piinav enesetunne	Milliseid mõtteid on pea täis? Kas need on head või halvad mõtted, mis pead täidavad? Kuidas väljendub see piinav tunne? Kas selle tundega on võimalik olla?
Ei mõista olukordi Ei suuda eristada reaalsust ja ettekujutust	Hirm lolliks minna	Milliseid olukordi ei mõista? Kas keegi on öelnud, et ta on loll? Mida tähendab „lolliks minema“? Kuidas patsient näeb reaalsust? Mida ta on ette kujutanud?
Ei suuda eristada enda ja teiste mõtteid	Hirm hullema ees Ärevus	Mis oleks see „hullem“? Millest selline arvamus, et juhtub midagi hullemat? Kuidas ta teab mida teised mõtlevad? Mida ta ise mõtleb?
Pinged töö juures Kõik keerleb peas Pidev väsimus ja pinge Halvad unenäod	Ei suuda õhtuti magama jääda Probleemid magamisega	Kuidas ta tunneb, et tööl on pinged? Kas teised ka seda tunnevad? Mismoodi kõik keerleb peas? Kas väsimusel ja pingel pole üldse mingit vahet? Kas see on vahetpidamata järjepidev tunne? Millised on need halvad unenäod? Kas ta mõtleb kogu aeg? Kas pole proovinud mitte mõelda ja lihtsalt magada?
Huvid on kadunud Ei taha suhelda kellegagi	Pea on „paks“ kogu aeg	Mis oleks tema huvid? Kas tõesti mitte midagi ei huvita? Kas mitte kellegagi ei taha suhelda? Äkki keegi ikka on kellega suhelda? Mis tunne see on, kui pea on „paks“? Kas üldse ei ole vahet ja tunne on kogu aeg?

4. ülesanne

1. sotsiaalfoobia

„Mida teised minust mõtlevad?“

„Loodan, et keegi ei pööra mulle tähelepanu.“

„Ma suren ära.“

„Nad kõik vaatavad mind.“

„Ma tundun naeruväärne.“

2. üldistunud ärevushäire

Kõigepealt uuriti patsiendilt, et kuidas tal läinud on.

Vaadati üle kodutöö, anti tagasisidet, analüüsiti seda.

Terapeut provotseeris ärevust tekitava olukorra.

Toimus lõõgastav protseduur, milleks oli selles videos hingamine.

3. krooniline valu

Füüsiliste sümptomite, ka psüühiliste sümptomite üle vaatamine/kuulamine.
Lasi patsiendil rääkida mida ta tunneb seoses valuga. Patsient soovis tagasi saada oma elu ilma valuta.
Kuna patsiendi jutt oli üldine, siis terapeut täpsustas valu olemust, asukohta ja aega. Võttis välja viimase väljakannatamatu olukorra ja lasi patsiendil seda olukorda detailselt kirjeldada ning küsis suunavaid küsimusi.
Terapeut peegeldas patsiendile tagasi seda mida kuulis.
Terapeut tegi kokkuvõtte patsiendi valust.

4. ärevushäire

Kõigepealt selgitati välja negatiivsed mõtted. Toodi välja kõige enam ärevust tekitav mõte.
Arutleti, et kui suur on tõenäosus, et need sündmused üldse aset leiavad? Näiteks patsiendi suurim hirm, kukutada kandik maha pole üldse aset leidnud. Mis on halvim mis juhtuda saab? Patsient kirjutas üles tõendeid ja hindas olukorda. Arvutati välja tõenäosusi ja jõuti järeldusele, et need on tõesti väikesed. Terapeut mängis patsiendiga läbi kõige negatiivsema mõtte ning lasi patsiendil kirjeldada mida ta tunneb.
Patsient lahkus terapeudi juurest uute lahendustega, see tähendab, et patsient alati hindaks oma ärevuse juures tõenäosust, mis on halvim, mis juhtuda saab ja hindab tõenäosust, et olukord üldse toeks saab.

5. peegeldavad vastused terapeudi poolt:

Te pole kindel.
Te olete ikka mures, isegi kui vereproovid ja spetsialist väidavad, et oled terve.
Need tulevad ja lähevad.

3. ülesanne

Situatsioon

Patsient (noor naine) pidi minema gastroskoopia uuringule. Palatikaaslased olid talle detailselt kirjeldanud protseduuri olemust. Lisaks luges ta internetist kommentaare. Sel hetkel, kui ta minu käest infot küsis oli ta juba väga ärevil, sest talle ei meeldinud kaaslastelt kuuldu ja internetist loetu. Näiliselt patsient rahunes minu selgituse peale, et protseduuril tuleb teha nii, nagu kabinetis töötav personal ütleb ja kõik läheb hästi, et protseduur on oma olemuselt küll ebameeldiv kuid vajalik diagnoosi kinnitamiseks ja kindlasti mitte ületamatult vastik. On hakkama saanud teised ja saab ka tema.
Protseduurile läks patsient ise, kuid tagasi toodi voodis ja monitoriga, kuna ta oli suure hirmu tõttu ära minestanud ja ei tulnud enam teadvusele. Protseduur sai küll teostatud, kuid patsient oli rivist väljas ja teadvusele tuli alles 2 tundi hiljem.
Kui patsient teadvusele tuli ei osanud ta ise ka selgitada, mis juhtus. Ainult seda, et hirm oli väga suur ja hirmu ei võtnud maha ka gastroskoopia kabinetis töötavate spetsialistide teostatud patsiendi rahustamine ja professionaalsus.
Raske oli patsiendile selgeks teha, et tegemist ei ole ületamatu katsumusega, sest just seda ta oli endale pähe võtnud. Kuna aega oli vähe, siis patsiendil ei olnud aega rahunemiseks ja asja läbi töötamiseks. Võibolla oleks olukorda parandanud kui personal (eeskätt raviarst) oleks võtnud vastu otsuse teostada protseduur üldnarkoosis. Patsiendi üldine teavitus ja selgitustöö olid personali poolt puudulikud.

2. ülesanne

Valisin esimese mudeli selgituse.

KÄIVITAV ÄRRITAJA: mingi olukord, sündmus või muud sellist.
TAJUTAV HÄDAOHT:liigne muretsemine, närveerimine asjade pärast mida muuta ei saa.
KARTUSESEISUND:  tekib mure näiteks perekonna-, raha-, tervise- või tööprobleemide üle.
FÜÜSILISED AISTINGUD: esineda võivad peavalu, lihaste pinge, ärrituvus, unehäired, keskendumisraskused, väsimus ja võimetus lõdvestuda.
AISTINGUTE TÕLGENDAMINE KATASTROOFINA: kuna ärevushäire all kannatava inimese enesetunne läheb halvaks, siis tõlgendatakse tekkinud olukorda katastroofina. Ta ei oska lõdvestuda, ei maga jne., mis omakorda süvendavad teisi sümptomeid nagu peavalu, lihaste pinge jne. Inimene ei oska ise ennast aidata ning vajab sageli arsti abi just füüsiliste sümptomitega, kuigi põhjuseks on ärevushäire.

Mudel kirjeldab selgelt üldistunud ärevushäiret ja paanikahäiret.

Esitlus