4. ülesanne

1. sotsiaalfoobia

„Mida teised minust mõtlevad?“

„Loodan, et keegi ei pööra mulle tähelepanu.“

„Ma suren ära.“

„Nad kõik vaatavad mind.“

„Ma tundun naeruväärne.“

2. üldistunud ärevushäire

Kõigepealt uuriti patsiendilt, et kuidas tal läinud on.

Vaadati üle kodutöö, anti tagasisidet, analüüsiti seda.

Terapeut provotseeris ärevust tekitava olukorra.

Toimus lõõgastav protseduur, milleks oli selles videos hingamine.

3. krooniline valu

Füüsiliste sümptomite, ka psüühiliste sümptomite üle vaatamine/kuulamine.
Lasi patsiendil rääkida mida ta tunneb seoses valuga. Patsient soovis tagasi saada oma elu ilma valuta.
Kuna patsiendi jutt oli üldine, siis terapeut täpsustas valu olemust, asukohta ja aega. Võttis välja viimase väljakannatamatu olukorra ja lasi patsiendil seda olukorda detailselt kirjeldada ning küsis suunavaid küsimusi.
Terapeut peegeldas patsiendile tagasi seda mida kuulis.
Terapeut tegi kokkuvõtte patsiendi valust.

4. ärevushäire

Kõigepealt selgitati välja negatiivsed mõtted. Toodi välja kõige enam ärevust tekitav mõte.
Arutleti, et kui suur on tõenäosus, et need sündmused üldse aset leiavad? Näiteks patsiendi suurim hirm, kukutada kandik maha pole üldse aset leidnud. Mis on halvim mis juhtuda saab? Patsient kirjutas üles tõendeid ja hindas olukorda. Arvutati välja tõenäosusi ja jõuti järeldusele, et need on tõesti väikesed. Terapeut mängis patsiendiga läbi kõige negatiivsema mõtte ning lasi patsiendil kirjeldada mida ta tunneb.
Patsient lahkus terapeudi juurest uute lahendustega, see tähendab, et patsient alati hindaks oma ärevuse juures tõenäosust, mis on halvim, mis juhtuda saab ja hindab tõenäosust, et olukord üldse toeks saab.

5. peegeldavad vastused terapeudi poolt:

Te pole kindel.
Te olete ikka mures, isegi kui vereproovid ja spetsialist väidavad, et oled terve.
Need tulevad ja lähevad.

3. ülesanne

Situatsioon

Patsient (noor naine) pidi minema gastroskoopia uuringule. Palatikaaslased olid talle detailselt kirjeldanud protseduuri olemust. Lisaks luges ta internetist kommentaare. Sel hetkel, kui ta minu käest infot küsis oli ta juba väga ärevil, sest talle ei meeldinud kaaslastelt kuuldu ja internetist loetu. Näiliselt patsient rahunes minu selgituse peale, et protseduuril tuleb teha nii, nagu kabinetis töötav personal ütleb ja kõik läheb hästi, et protseduur on oma olemuselt küll ebameeldiv kuid vajalik diagnoosi kinnitamiseks ja kindlasti mitte ületamatult vastik. On hakkama saanud teised ja saab ka tema.
Protseduurile läks patsient ise, kuid tagasi toodi voodis ja monitoriga, kuna ta oli suure hirmu tõttu ära minestanud ja ei tulnud enam teadvusele. Protseduur sai küll teostatud, kuid patsient oli rivist väljas ja teadvusele tuli alles 2 tundi hiljem.
Kui patsient teadvusele tuli ei osanud ta ise ka selgitada, mis juhtus. Ainult seda, et hirm oli väga suur ja hirmu ei võtnud maha ka gastroskoopia kabinetis töötavate spetsialistide teostatud patsiendi rahustamine ja professionaalsus.
Raske oli patsiendile selgeks teha, et tegemist ei ole ületamatu katsumusega, sest just seda ta oli endale pähe võtnud. Kuna aega oli vähe, siis patsiendil ei olnud aega rahunemiseks ja asja läbi töötamiseks. Võibolla oleks olukorda parandanud kui personal (eeskätt raviarst) oleks võtnud vastu otsuse teostada protseduur üldnarkoosis. Patsiendi üldine teavitus ja selgitustöö olid personali poolt puudulikud.

2. ülesanne

Valisin esimese mudeli selgituse.

KÄIVITAV ÄRRITAJA: mingi olukord, sündmus või muud sellist.
TAJUTAV HÄDAOHT:liigne muretsemine, närveerimine asjade pärast mida muuta ei saa.
KARTUSESEISUND:  tekib mure näiteks perekonna-, raha-, tervise- või tööprobleemide üle.
FÜÜSILISED AISTINGUD: esineda võivad peavalu, lihaste pinge, ärrituvus, unehäired, keskendumisraskused, väsimus ja võimetus lõdvestuda.
AISTINGUTE TÕLGENDAMINE KATASTROOFINA: kuna ärevushäire all kannatava inimese enesetunne läheb halvaks, siis tõlgendatakse tekkinud olukorda katastroofina. Ta ei oska lõdvestuda, ei maga jne., mis omakorda süvendavad teisi sümptomeid nagu peavalu, lihaste pinge jne. Inimene ei oska ise ennast aidata ning vajab sageli arsti abi just füüsiliste sümptomitega, kuigi põhjuseks on ärevushäire.

Mudel kirjeldab selgelt üldistunud ärevushäiret ja paanikahäiret.

Esitlus